{"id":3322,"date":"2026-06-18T16:48:32","date_gmt":"2026-06-18T16:48:32","guid":{"rendered":"https:\/\/bolteuropa.com\/?p=3201"},"modified":"2026-06-18T17:23:15","modified_gmt":"2026-06-18T17:23:15","slug":"nicholas-christakis-konverents-sotsiaalsetele-keskendunud-ai-le","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/2026\/06\/nicholas-christakis-konverents-sotsiaalsetele-keskendunud-ai-le\/","title":{"rendered":"Nicholas Christakis &#8211; Konverents sotsiaalsetele keskendunud AI-le"},"content":{"rendered":"\n<figure class=\"wp-block-embedpress-embedpress aligncenter\" data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\" data-embed-type=\"Youtube\"><div class=\"gutenberg-block-wraper  \"><div class=\"position-right-wraper ep-embed-content-wraper   \" style=\"position:relative;display:inline-block\"><div class=\"ose-youtube ose-uid-76a3e2a920e4ecdd804e333bc88b9fe2 ose-embedpress-responsive\" style=\"width:600px; height:340px; max-height:340px; max-width:100%; display:inline-block;\" data-embed-type=\"Youtube\"><iframe title=\"WI3EGnXAerk\" allowfullscreen width=\"600\" height=\"340\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/WI3EGnXAerk?feature=oembed&color=red&rel=1&controls=2&start=true&end=true&fs=1&iv_load_policy=1&mute=1&playsinline=1&autoplay=0&modestbranding=0&cc_load_policy=0\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; encrypted-media;accelerometer;autoplay;clipboard-write;gyroscope;picture-in-picture clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture\" referrerpolicy =origin loading=\"lazy\" style=\"width:600px;height:340px;max-width:100%;\"><\/iframe><\/div><\/div><\/div><style>\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .ose-embedpress-responsive{\n                        width: 600px!important;\n                        height: 340px!important;\n                        max-height: 340px!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] iframe{\n                        width: 600px!important;\n                        height: 340px!important;\n                        max-height: 340px!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .embedpress-yt-subscribe iframe{\n                        height: 100%!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .ose-youtube > iframe{\n                        height: 340px!important;\n                        width: 600px!important;\n                        max-width: 100%!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .ose-youtube{\n                        height: 340px!important;\n                        width: 600px!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .ose-giphy img{\n                        height: 340px!important;\n                        width: 600px!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .ose-google-docs img{\n                        height: 340px!important;\n                        width: 600px!important;\n                    }\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .ose-embedpress-responsive.ose-google-photos{\n                        height: 100% !important;\n                        max-height: 100% !important;\n                    }\n\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .embera-embed-responsive-provider-gettyimages,\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .embera-embed-responsive-provider-gettyimages iframe,\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] .getty{\n                        width: 600px!important;\n                        height: 340px!important;\n                        max-height: 340px!important;\n                        max-width: 100%!important;\n                    }\n                    <\/style><style>\n                    [data-source-id=\"source-162ce1b5-2361-4fa9-a310-7ebcf0b84df1\"] img.watermark{\n                        display: none;\n                    }\n                    \n                    <\/style><\/figure>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nicholas Christakis: [00:00:05] Olgu, nii et inimesed on sotsiaalsete v\u00f5rkude sisse Embedid ja need v\u00f5rgud obey v\u00e4ga erilised matemaatilised, bioloogilised ja sotsiaalsed printsiibid. Ja \u00fcha enam lisame me tehisintellekti kujul veebiteenuseid ja f\u00fc\u00fcsilisi roboteid meie keskel, kes suhtlevad meiega nagu nad oleksid sotsiaalsed \u00fcksused. Ja need t\u00fc\u00fcbid, keda me meie s\u00fcsteemidesse lisame, ulatuvad juhiabiga autodest teedel kuni kassamattideni poodides, inimkujuliste robotiteni kodudes v\u00f5i tehastes v\u00f5i lahinguv\u00e4ljal v\u00f5i tulekustutussituatsioonides, kuni kehatu iseseisvate agentideni, nagu veebibotid ja digitaalsed AI assistendid meie telefonides v\u00f5i prillides v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal. Ja need tehnoloogiad suhtlevad meiega samadel tingimustel nagu inimesed. Ja need annavad t\u00f5uke uuele liigile sotsiaalsest tehisintellektist.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00fc\u00fcd laske mul tuua teile lihtsalt m\u00e4nguasi n\u00e4ide. Kui sa saad digitaalsete assistentidega, nagu Alexa, on seda seadet tootval ettev\u00f5ttel suur mure inim-masina suhtluse \u00fcle. Ja see inim-masina suhtlus on optimeeritud. N\u00e4iteks, sa ei ostaks kunagi Alexat, kui iga kord, kui sa midagi temalt k\u00fcsiksid, peaksid sa \u00fctlema: vabandage, Alexa, ma olen v\u00e4ga vabandav, et sind segan. Kui sa ei pahanda, kas sa v\u00f5iksid mulle palun \u00f6elda s\u00f5na? [00:01:35] ilm homme, eks? Seda peetaks absuurdeks viisakuse tasemeks. Sa ootad, et saad \u00f6elda: Alexa, ilm, ja et masin allub ning vastab kohe. Ja see on okei, kuni sa tuled selle masinaga oma koju ja su lapsed r\u00e4\u00e4givad sellele masinale ning \u00f5pivad olema ebaviisakad. Ja siis l\u00e4hevad nad m\u00e4nguv\u00e4ljakule ja on teiste laste suhtes ebaviisakad. Nii et see masin, mis on meie keskkonda lisatud, ei h\u00f5lma mitte ainult inim-masina suhtlust, vaid ka inim-inimese suhtlust masinate kohalolekul. Ja seega, mind huvitab mitte mitte see, vaid inim-inimese suhtlused masinate kohalolekul. Ja me saame kasutada sotsiaalv\u00f5rgustiku struktuuri ja funktsiooni m\u00f5istmist, et hinnata sotsiaalse AI kasutust ja m\u00f5ju inimgruppidele, mis on seotud usalduse ja koost\u00f6\u00f6ga, mis on vajalikud inimgruppide koost\u00f6\u00f6ks ning m\u00f5jutavad nende kollektiivsust.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laske mul esile tuua osa meie t\u00f6\u00f6st, kasutades mitmeid l\u00e4henemisviise v\u00f5rgueksperimentide tegemiseks, mis h\u00f5lmavad tehisintellekti. Need eksperimentide hindavad, kuidas AI v\u00f5iks m\u00f5jutada inimeste sotsiaalsete suhete struktuuri ja funktsiooni. [00:02:45] N\u00fc\u00fcd on olemas kollektiivse tegevuse probleemide klass, mida meie sotsiaalsetes suhetes tuntakse koordineerimisprobleemidena. See t\u00e4hendab, et need on probleemid, mil me peame koost\u00f6\u00f6d tegema, et luua midagi kasulikku. Ja m\u00f5nikord lahendame neid probleeme, luues tsentraliseeritud institutsioone nagu politsei, kohtud v\u00f5i valitsused. Aga sageli suudame lahendada kollektiivse tegevuse probleeme, mis n\u00f5uavad meilt suurtel arvu inimesi koordineerimist v\u00f5i koost\u00f6\u00f6d detsentraliseeritud viisil. Me oleme tegelikult arenenud, et meil oleks see v\u00f5ime. Ja \u00fcks konkreetne kollektiivse tegevuse probleem, millega sooviksin t\u00e4na alustada, on tegelikult koordineerimine.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii et n\u00e4iteks, et v\u00e4ltida seda ummikute, peavad inimesed koordineerima, et teha midagi erinevat kui nende naabrid. Kui k\u00f5ik lahkuvad oma kodust samal ajal, j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik ummikusse. Kuid kui nad nihutavad oma lahkumise aegu ja lahkuvad vahemaades, siis ei ole keegi ummikus. N\u00fc\u00fcd, muidugi, v\u00f5iks teil olla mingi keskne autoriteet, kes seda koordineerib. Te tulete esimesena, siis teie ja siis teie. [00:03:45] Kuid ideaalis tahaksite, et oleks mingi detsentraliseeritud, mitte-top-down viis inimeste koordineerimiseks, et seda probleemi lahendada.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii et siin oli meie esimene katse, mis avaldati 2017. aastal selliste h\u00fcbriids\u00fcsteemide kohta, mis uurisid, kuidas tehisintellekt v\u00f5iks aidata sellise v\u00e4ljakutsega. Uurisime inimgruppide sooritust, kes osalesid koordineerimis\u00fclesandes. Meie paradigma oli laenata arvutiteadusest midagi, mida tuntakse graafide v\u00e4rvimise probleemina. See on klassikaline probleem arvutiteaduses. Kuid see, mida me tegime, oli see, et t\u00f5ime selle ja panime inimesed sellesse olukorda. Nii et me v\u00f5tsime 4000 inimest ja panime nad 230 veebigruppi. Need inimesed paigutati nende gruppidesse. Ja nad m\u00e4\u00e4rati juhuslikult kohtadesse kunstlikus v\u00f5rgustikus, mille struktuur sarnanes umbkaudu \u0440\u0435aalsetele inimv\u00f5rgustikele. Nad paigutati nende kohtadele ja neile \u00f6eldi, et nad on m\u00e4\u00e4ratud \u00fchte kolmest v\u00e4rvist, [00:04:46] lilla, oran\u017e, lilla, oran\u017e ja roosa. Neile \u00f6eldi, et nad peavad valima v\u00e4rvi, mis on nende naabritest erinev.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ja nad said n\u00e4iliselt viis minutit aega selle tegemiseks. Nii et need inimesed vaatavad ringi oma naabrite poole. Iga inimene vaatab ringi ja \u00fctleb, et see t\u00fc\u00fcp siin on roosa. Ta n\u00e4eb, et tal on roosa naaber ja oran\u017e naaber. Mida ta peaks tegema, on vahetada v\u00e4rv lilla vastu. Ja punased jooned siin n\u00e4itavad v\u00e4rvikonflikte. Teisis\u00f5nu, kui kahe k\u00fclgneva s\u00f5lme v\u00e4rvid on samad, saavad nad punase joone. Ja taustal olevad lillad jooned n\u00e4itavad sotsiaalsete interaktsioonide struktuuri. Nii et sa paned inimesed siia. Nad vaatavad ringi oma naabrite poole iga sekundi v\u00f5i sekundi ja poole tagant. Nad teevad vahetuse, mis on koosk\u00f5las eesm\u00e4rgiga, et nad k\u00f5ik peavad valima v\u00e4rvi, mis ei ole sarnane nende naabritega j\u00e4rgmise viie minuti jooksul. Ja kui nad seda teevad, siis ja ainult siis saavad nad tasu. Ma maksan teile, et te koos t\u00f6\u00f6taksite. Ja kui te k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tate \u00fchiselt probleemi lahendamiseks, siis saate k\u00f5ik tasu. Kui ei, siis ei saa te midagi, okei? Nii et siin on, mis juhtub selle katses. Siin x-teljel on aeg sekundites kuni viie minuti m\u00e4rkmeni. [00:05:47] M\u00e4ng kestab viis minutit allpool kuskil. Ja siin y-teljel on objektiivne funktsioon v\u00f5i v\u00e4rvikonfliktide arv. Ja nii et siin alguses on 12 v\u00e4rvikonflikti. Nad on juhuslikult m\u00e4\u00e4ratud oma algsetele v\u00e4rvidele. Ja see on n\u00e4idatud siin selle v\u00e4ikese histogrammi peal. Ja nii inimesed hakkavad vaatama ringi ja vahetama oma v\u00e4rve. Sa tead, nad vahetavad ja nad vahetavad. Ja nad j\u00f5uavad siia punkti, kus nad on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud olukorda, kus on v\u00e4rvikonflikt kahe inimese vahel. Ja see konflikt on aga see, mida me nimetame lahendamatuks konfliktiks. Nii et heledad oran\u017eid jooned on lahendatavad konfliktid. See on see t\u00fc\u00fcp siin. Ta saab liikuda lilla poole, mis lahendab konflikti. Aga need t\u00fc\u00fcbid, kes on oran\u017eid, ei saa midagi teha, mis v\u00e4hendaks v\u00e4rvikonflikte nende naabruses, eks? See t\u00fc\u00fcp ei saa liikuda lillale, sest kui ta vahetab lilla vastu, siis tal tekib rohkem konflikte. Tal on, nagu neli lillat naabrit. Ja ta ei saa vahetada roosa vastu, sest tal on kaks roosat naabrit. Nii et ta vaatab ja \u00fctleb, et k\u00f5ige v\u00e4hem konflikte on tal lihtsalt j\u00e4\u00e4da oran\u017eiks. Nii et n\u00fc\u00fcd on see grupp ummikus, eks? [00:06:49] Neil on lahendamatu konflikt ja midagi ei saa juhtuda. Ei saa teha edusamme kollektiivse tegevuse probleemi lahendamisel, kuni \u00fcks neist kahest inimesest teeb vastupidise sammu, vahetab v\u00e4rvi lilla v\u00f5i roosa vastu ja suurendab konflikte ajutiselt. Ja see on t\u00f5epoolest see, mis juhtub. Ja siis aeg m\u00f6\u00f6dub, ja inimesed 245 sekundi jooksul lahendavad probleemi. Masin tuvastab lahenduse, peatab m\u00e4ngu ja maksab neile, okei?<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna me olime kavalad, siis tegime katseid, kus vaikselt asendasime m\u00f5ned inimolendid robotitega. Hinnates, kuidas AI-iga varustatud robotite lisamine h\u00fcbriids\u00fcsteemi m\u00f5jutab grupi sooritust. Kas on v\u00f5imalik lisada robotid inimr\u00fchmadele ja parandada nende v\u00f5imet koordineerida selliste v\u00e4ljakutsete korral? Me lisasime kolm robotit ja muutsime katsetades kahte telge. Kuhu robotid paigutati, kus nad juhuslikult v\u00f5rgustikku kukkusid, kas need pandi [00:07:51] v\u00f5rgu keskmesse v\u00f5i perifeeriasse. Ja me manipuleerisime nende AI v\u00f5imekusega v\u00e4ga lihtsal ja triviaalsetel viisidel. Nimelt, me muutsime, kas robotid tegutsesid perfektselt v\u00f5i v\u00e4ikese m\u00fcraga.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Perfektsuse olukorras vaatasid robotid iga pooleteise sekundi j\u00e4rel oma naabreid ja valisid siis v\u00e4rvi, millel oli naaberitega k\u00f5ige v\u00e4hem konflikte. Seda v\u00f5iks pidada irratsionaalseks k\u00e4itumiseks. 10% m\u00fcraga olukorras tegid nad seda, kuid 10% ajast valisid nad juhusliku v\u00e4rvi. Ja 30% m\u00fcraga olukorras tegid nad seda, aga 30% ajast valisid nad juhusliku v\u00e4rvi. Nii et tegime robotid \u00fcha enam vigadele kalduvaks, \u00fcha m\u00fcrarikkaimaks.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Siis vaatasime, meil oli midagi sellist, alustame kontrollgrupist. Joonistasime siia x-teljele aja ja need on elluj\u00e4\u00e4misk\u00f5verad. Y-teljele on t\u00f5en\u00e4osus, et r\u00fchm tervikuna pole koordineerimism\u00e4ngu lahendanud. Nii et siit, kui vaatate n\u00e4iteks alguses, ajas null, [00:08:51] 100% ainult inimr\u00fchmades, sessioonides, kus olid ainult inimesed, on oran\u017eid. Alguses pole 100% inimainete r\u00fchmad m\u00e4ngu lahendanud. Ja siis, kui aeg edasi liikuda, lahendavad \u00fcha rohkem inimr\u00fchmad m\u00e4ngu, nii et viie minuti l\u00f5puks on v\u00f5ib-olla 60% inimr\u00fchmades m\u00e4ngu lahendanud.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Noh, mis juhtub, on see, et kui sa paned 10% m\u00fcra tootvaid roboteid v\u00f5rgu keskpunkti, siis saavutad m\u00e4rgatavalt parema tulemuse. Siin suudsid m\u00e4rgatavalt rohkem gruppe inimesi, kui keskele lisati natuke m\u00fcra tootvaid roboteid, lahendada probleemi. Tegelikult v\u00e4hendasid nad lahendamise mediaani aega 232 sekundi pealt 103 sekundi peale. Ja nendes andmetes on ka teisi leidusid. T\u00e4iuslikud robotid ja \u00fclem\u00e4\u00e4rased m\u00fcrarikkad robotid ei olnud kumbki kasulikud. Oli vajalik m\u00f5ningane kalibreerimine. Need 10% m\u00fcrarikkaid roboteid olid k\u00f5ige abivalmimad. Samuti oli robotite positsioonil samuti mingi m\u00f5ju. Kuid kriitiliselt, nendes katsetes leidsime, et inimesed, kes ei olnud robotitega \u00fchendatud, [00:09:52] kes olid v\u00f5rgus kaugemal. Seega graafikutes olid m\u00f5ned inimesed, kes olid robotitega \u00fchenduses ja m\u00f5ned, kes ei olnud. Leidsime, et isegi need inimesed hakkasid muutma oma m\u00e4ngimisviisi. Nii et tekkis lainetuse efekt, kaskaadiefekt. Kuidas robot suheldes oma inimestega, m\u00f5judest koguti l\u00e4bi v\u00f5rgu ja hakkas siis m\u00f5jutama inimestevahelisi interaktsioone j\u00e4rjest kaugemale v\u00f5rgu sees. Teisis\u00f5nu, robotid aitasid inimesi, et nad saaksid endid aidata, ja m\u00fcra kasulikud m\u00f5jud levisid selles sotsiaalses s\u00fcsteemis.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Las ma lasen veel ideid selle koosseisuv\u00e4ljakutse kohta ja kuidas need lihtsad AI-agendid v\u00f5iksid aidata teise analoogia kaudu. Kujutage ette, et teil on lennuk. See on nagu gradientide langus masin\u00f5ppes, n\u00e4iteks. Teil on lennuk, ja teil on m\u00e4ed ja m\u00e4gi. Ja teil on erinevad m\u00e4ed, okei, erinevate k\u00f5rgustega. Ja teil on siin \u00fcles m\u00e4gi, mis on k\u00f5rgeim m\u00e4gi. Niisiis, ma v\u00f5tan neli teist, ja ma viskan teid kuhugi siia, ja ma k\u00e4est k\u00e4in teid kokku, iga\u00fchel teistsugune ilmasuund, [00:10:54] ja ma panen teile silmaklapid. Ja ma \u00fctlen teile, leidke k\u00f5rgeim m\u00e4gi. Niisiis, te r\u00e4\u00e4kisite omavahel ja \u00fctlesite, et miks mitte astuda iga\u00fcks oma suunas ja teatada meeskonnale? Niisiis, astute p\u00f5hja suunas ja \u00fctlete, et siit on \u00fclesm\u00e4ge. Ja l\u00f5una \u00fctleb, et siit on allam\u00e4ge. Ja ida ja l\u00e4\u00e4s \u00fctlevad, et siit on k\u00fclgsuunas. Niisiis, te k\u00f5ik n\u00f5ustute, et astuge p\u00f5hja suunas. Ja teete seda iteratiivselt, kuni j\u00f5uate punkti, kus k\u00f5ik \u00fctlevad, et siit on allam\u00e4ge.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kas olete leidnud k\u00f5rgeima m\u00e4e? Ei. (...) Mida te olete teinud? Olete leidnud l\u00e4hima m\u00e4e.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kas sa leiad kunagi k\u00f5rgeima m\u00e4e? Ei. Sa ei leia kunagi k\u00f5rgeimat m\u00e4ge. Sa oled kinni. Sa oled kohalikult optimeeritud, kuid globaalsetelt aladel on sul optimeerimata. Ja selleks, et globaalset optimeerimist saavutada, vajad sa natuke m\u00fcra. Sa pead aeg-ajalt lubama sellel inimeste grupil astuda vastupidine samm m\u00e4e all v\u00f5i k\u00fcngas alla. Nii et nad teevad m\u00f5nikord juhuslikult j\u00e4rjestikku samme, kuni nad saavad tagasi tasandile. Ja siis navigeerivad nad ringi sellel fitnessi maastikul, uurides k\u00f5iki neid tippe, kuni nad satuvad selle tippu. [00:11:56] Ja see k\u00f5rge tipp kaldub, globaalne optimaalne seisund, olema vastuv\u00f5ttev olek, sest sealt k\u00f5rvale p\u00e4\u00e4semiseks on vaja palju rohkem m\u00fcra kui teistelt rahnudelt. Nii et n\u00fc\u00fcd k\u00f5igud \u00fcmber globaalse optimaalse. Seega oleme oma t\u00f6\u00f6s uurinud seda lihtsat programmeerimist, mis on sisestatud sotsiaalsetesse s\u00fcsteemidesse, et n\u00e4ha, kas suudame parandada inimeste tulemuslikkust erinevate kollektiivsete tegevusprobleemide lahendamisel.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00fc\u00fcd on teine kollektiivne tegevusprobleem seotud teistsuguse v\u00e4ljakutsega, mis on koost\u00f6\u00f6, mitte koordineerimine. Inimesed peavad sageli koost\u00f6\u00f6d tegema, et toota seda, mida tuntakse kui avalikku h\u00fcve. Ja tuletorn on \u00fcks klassikaline n\u00e4ide avalikust h\u00fcvest. Avalikul h\u00fcvel on kaks klassikalist omadust. Esiteks, seda nimetatakse mitte-v\u00e4ljaarvatavaks. See t\u00e4hendab, et teisi inimesi ei saa takistada selle kasutamast. Kui ehitad tuletorni enda isiklikuks h\u00fcvanguks, kuna navigeerid merel ja ei taha kaljudele otsa s\u00f5ita, on see suurep\u00e4rane sinu jaoks, kuid sa ei saa peatada kedagi teist selle kasutamast, jah? Mitte-v\u00e4ljaarvatav. [00:12:58] Samuti on see mitte-konkurentsitundlik. See t\u00e4hendab, et \u00fche inimese tarbimine ei v\u00e4henda teiste tarbimist. Kui ma kasutan oma tuletorni valgust, ei ole v\u00e4hem valgust sinu jaoks kasutada. Ja see on erinev n\u00e4iteks t\u00fckkidest kooki. Kui mul on t\u00fckk kooki, siis see on minu, eks? Ma saan takistada sind selle s\u00f6\u00f6misest. Ja kui ma selle s\u00f6\u00f6n, siis ei ole see enam sinu jaoks saadaval, jah? Seega, avalikul h\u00fcvel on need omadused ja need omadused muudavad avalike h\u00fcvede tootmise v\u00e4ga keeruliseks. Sest kui on jutt tuletorni ehitamisest, on v\u00e4ga ahvatlev seada oma isiklikud huvid rikka gruppi vastu. Kui sa ei panusta tuletorni ehitamisse, saad sa siiski sellest kasu. Ja seega on k\u00f5ik ahvatletud mitte midagi tegemist, ja siis tuletorn ei tulegi v\u00e4lja, mis on kahjulik k\u00f5igile. Tasub ka r\u00f5hutada, et avalikud h\u00fcved on kasulikud, sest tegelikult saad neid kasutada n\u00e4iteks ohutuks merereisiks. Seega, avalike h\u00fcvede v\u00e4hene investeerimine on t\u00f5sine probleem meie \u00fchiskonnas ja on tuntud ka kui \u00fchiste t\u00f5dede trag\u00f6\u00f6dia. Need avalikud h\u00fcved, n\u00e4iteks usaldusnormid, mida me omavahel s\u00e4ilitame, on t\u00f5husad. [00:14:01] M\u00f5tle, kui k\u00e4isid keskkoolis. M\u00f5ned teist k\u00e4isid keskkoolis, kus \u00f5pilased usaldasid \u00fcksteist, ja see t\u00e4hendas, et said j\u00e4tta oma seljakotid koridori \u00fcksi ja mitte muretseda, et keegi need varastab. Teised teist k\u00e4isid keskkoolides, kus ei olnud sama usaldusnorme, ja n\u00fc\u00fcd pidite oma seljakoti lukku panema v\u00f5i hoidma seda kogu aeg endaga. Millises kahest keskkonnast arvad, et \u00f5ppisid paremini? Jah? Esimeses keskkonnas. Seega see normaalsus, mida kollektiivselt s\u00e4ilitati, on tootlik. Selles kontekstis tootlik \u00f5ppimise jaoks. Siin, tootlik ohutuks merereisiks ja nii edasi.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Inimeste gruppidest koost\u00f6\u00f6 avalike h\u00fcvede tootmiseks on keeruline ning selleks on vajalikud erinevad mehhanismid. Oleme teinud palju katseid, milles inimesed viidi v\u00f5rku ja paluti m\u00e4ngida erinevaid avalike h\u00fcvede m\u00e4nge oma naabritega, manipuleerides mitmete struktuursete ja muude omadustega aastate jooksul. N\u00e4iteks alustasime aastaid tagasi eksperimendiga, kus inimesed toodi sellisesse v\u00f5rku. Nad tutvustasid oma naabreid ja m\u00e4ngisid avalike h\u00fcvede m\u00e4ngu, nagu k\u00e4itumuslikus \u00f6konoomikas, [00:15:03] kus ma v\u00f5iksin anda natuke raha igale oma naabrile. Oletame, et v\u00f5tan dollari ja jagan selle oma naabrite vahel. Siis teadlased kahekordistavad dollari. Oletame, et mul on neli naabrit. \u00dctleme, et mul on kolm naabrit ja annan dollari grupile. See muutub kaheks dollariks. Need kaks dollarit jagatakse meie nelja vahel. Nii et kogu grupp saab kasu kahe dollarina, kuid mina saan tagasi ainult 50 senti. Kaks jagatud nelja, saan tagasi 50 senti. Nii et ma pean teiste h\u00fcveks ohverdama. Loomulikult \u00fctleb iga\u00fcks, et ma ei taha ohverdada. Las iga teine loll annab raha. Ma ei kavatse midagi anda ja loodan, et teised panustavad. Kuid muidugi, kui k\u00f5ik nii teevad, toimub taas kokkuvarisemine. Parim k\u00e4itumine on, kui k\u00f5ik panustavad maksimaalselt. Siin selles olukorras alustame m\u00e4ngu. Sinised punktid on need, sinised inimesed on head koost\u00f6\u00f6valmidusega inimesed. Nad annavad maksimaalselt oma naabritele ning nad loovad avalikke h\u00fcvesid, nagu majaka ehitamine. Punased punktid on need, kes ekspluateerivad ja ei panusta, keda tuntakse ka defektoritena. Ja meie eksperimendis avastasime, et me kordame tulemust, mis on olnud teada 30 aastat, [00:16:03] et koost\u00f6\u00f6 kokku variseb gruppides, eks? M\u00e4ngu l\u00f5pus, mitu vooru hiljem, muutub pea iga\u00fcks defektoriks, v\u00e4lja arvatud need v\u00e4ikesed sinised inimesed siin \u00e4\u00e4res, kes hoiavad tsivilisatsiooni elus, tead sa, omavahel. Sa saad ka m\u00f5elda, et uuesti, et meenutada keskkooli \u00fcli\u00f5pilastele. Kas m\u00e4letad olukorda, kus su teaduse \u00f5petaja m\u00e4\u00e4ras neli teist koos tegema grupit\u00f6\u00f6d ning te saite sama hinde. Ja teid m\u00e4\u00e4rati kolme teise lohaki juurde. Nii et n\u00fc\u00fcd on sul kaks valikut. Kas sa teed kogu t\u00f6\u00f6 \u00e4ra, ja nad saavad ka A-d, sest sa tahad A-d. V\u00f5i sa \u00fctled, et see on ridiculous. Ma ei taha, et need laiskmadisikud kasu saavad minu rasketest t\u00f6\u00f6dest. Ja sa \u00fctled, ma ei tee ka midagi ja saate k\u00f5ik F-d, eks? See on kohutav dilemma. Noh, mis siin juhtub, on see, et inimesed l\u00f5puks valivad teise variandi. Nad valivad k\u00f5ik F-d, sest nad ei taha olla lollid ja j\u00e4tkata panustamist. Nii et koost\u00f6\u00f6 variseb kokku sotsiaalsetes s\u00fcsteemides \u00fcldiselt. Kuid mida me tegime, oli see, et me lisasime, taas, m\u00f5ned erineva t\u00fc\u00fcbi robotid s\u00fcsteemi. Me lisasime m\u00f5ned robotid, kellel oli lihtne A. [00:17:05] Need robotid olid nagu v\u00e4iksed abielu vahendajad. Nad vahendasid sotsiaalseid suhteid. Nad vaatasid oma \u00fcmbrusesse, kes kellega suhtleb, ja andsid soovitusi s\u00fcsteemis olevatele inimestele. Sa tead, mida? Sa peaksid sideme katki tegema selle defektoriga, kes sinust r\u00f5huvalt kasu l\u00f5ikab, ja looma sideme selle toreda inimesega sealpool. Ja see pehme uuesti juhtimise n\u00f5uanne, mis tugineb ainult kohalikele teadmistele. Seal ei ole \u00f5petajat, kes k\u00e4skis inimesi olla head. Pole politseid. Pole kohut. Pole tsentraliseeritud autoriteeti, kes selle l\u00e4bi viib. Lihtsalt tegutsemine kohalike teadmiste p\u00f5hjal. Me leidsime, et need robotid suudavad, meie eksperimentides, kus osales \u00fcle 1000 inimese 64 grupis, mitte ainult koost\u00f6\u00f6d stabiliseerida, vaid esmakordselt n\u00e4itasime tulemuse, et koost\u00f6\u00f6 v\u00f5iks tegelikult suureneda algtasemest, kui neid robotit\u00fc\u00fcpe lisati. Ja DeepMind kordas hiljem meie tulemusi ning laiendas neid teises artiklis, mis ilmus umbes aasta v\u00f5i kaks p\u00e4rast seda.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00fc\u00fcd veel \u00fches eksperimendis uurisime, kuidas botid v\u00f5ivad m\u00f5jutada grupi loomingulisust. [00:18:07] kuna uusi ideid on raske leida. Teooria ja eksperimendid viitavad sellele, et grupid v\u00f5ivad olla parem suudavad tuvastada ja s\u00e4ilitada innovatsioone kui \u00fcksikisikud, jagades oma avastusi.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuid innovatsioon gruppides seisab silmitsi oma v\u00e4ljakutsetega, sealhulgas grupim\u00f5tlemisega. \u00d5ige? Kui sa paned r\u00fchma inimesi kokku, v\u00f5ivad nad enneaegselt kokku leppida alateadlikult halvemas idees.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5i v\u00f5id ette kujutada, et r\u00fchmal inimestel v\u00f5iks koos olla suurem tarkus, nad v\u00f5iksid tulla v\u00e4lja rohkemate ideedega. N\u00e4iteks, kui annad r\u00fchmale inimestele \u00fclesande t\u00e4iustada kalastusvarrust, tead, et esimene inimene v\u00f5iks \u00f6elda, noh, miks mitte panna n\u00f6\u00f6ri otsa konks? Ja siis hoiab inimene n\u00f6\u00f6ri, millel on konks. Ja keegi \u00fctleb, miks mitte lisada n\u00f6\u00f6ri otsa keppi? Oh, see on suurep\u00e4rane idee. Nii et nad \u00fchendavad oma teadlikkuse ja teevad seda. Ja keegi \u00fctleb, noh, s\u00f6\u00f6t konksu otsas ujub pinnal. Lisame laine, et see l\u00e4heks alla. Noh, n\u00fc\u00fcd see l\u00e4heb liiga alla. Kuidas oleks, kui lisame punni, et teaksime, kus see on, ja nii edasi. Ja inimesed innoveerivad, jagavad teadmisi omavahel, s\u00e4ilitavad teadmisi ajas, [00:19:08] ja saate need kultuurilised artefaktid, mis on mitme inimese ideede jagamise ja loomingulise t\u00f6\u00f6 koondtoode.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii, me tahtsime luua m\u00e4ngu, kus grupid inimesi uurivad maastikku, et leida optimaalne idee. Otsustasime kasutada nimis\u00f5nu ideede asendajana. V\u00f5tsime 20 000 nimis\u00f5na klassikalisest arvutiteaduse word-to-vec korpusest. Nii et me v\u00f5tsime 20 000 nimis\u00f5na. Nende nimis\u00f5nade vahemaa m\u00e4\u00e4ratlemiseks v\u00f5iks kasutada kosinuse sarnasusmeetodit. Sa v\u00f5id ette kujutada h\u00fcpordimensionaalset vektori ruumi, kus kass on koeraga sarnasem kui laud. Ja nad tegid seda vaadates, kui tihti s\u00f5nad kass ja koer koos esinevad veebilehtedel. Neil oli veebilehtede universum ja 20 000 nimis\u00f5na universum. Nad \u00fctlesid, et need kaks nimis\u00f5na esinevad sageli koos, kuid need kaks teist nimis\u00f5na ei esine sageli koos. Nad l\u00f5id 300-dimensionaalse vektori ruumi. [00:20:08] Ja n\u00fc\u00fcd saad kirjeldada, kui sarnased on kaks nimis\u00f5na. Otsustasime kasutada nimis\u00f5nu ideede asendajana. V\u00f5tsime need 20 000 nimis\u00f5na. Ja siis valisime nimis\u00f5nade komplekti. Kujutle, et valisime \u00fche nimis\u00f5na, kuid valisime komplekti. \u00dche nimis\u00f5na juhuslikult k\u00f5igi nende seas, nagu n\u00e4iteks braggadocio, oli nimis\u00f5na. Nii et valisime braggadocio. Ja me \u00fctleme, et see on ideaalne idee, mida me tahame, et see inimeste grupp leiaks. Ja siis k\u00f5ik nimis\u00f5nad, mis on braggadocioga l\u00e4hedal, j\u00e4\u00e4vad selles vektori ruumis k\u00f5rvale. Nii et sul on tippnimis\u00f5na, mis saab k\u00f5ige rohkem punkte, 20 000 punkti, ja k\u00f5ik teised nimis\u00f5nad kaugel olevad nimis\u00f5nad. Ja me paneme inimesed sellesse s\u00fcsteemi ja \u00fctleme, et leidke see s\u00f5na. Me ei \u00fctle neile s\u00f5na. Ja siis anname neile s\u00f5nade punktiv\u00e4\u00e4rtuse. Nii et nad hakkavad arvama. Ja kui nad arvavad, saavad nad tagasisidet. Ja nad \u00fctlevad, ah, see s\u00f5na on rohkem punkte kui teine s\u00f5na. Ja nad tulevad j\u00e4rjest l\u00e4hemale ja hakkavad \u00fcksteisega teadmisi jagama. Nad \u00fcritavad olla loovad, et probleemi lahendada.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iga nimis\u00f5na on seotud teistega semantilises ruumis v\u00f5i sobimatu maastikus. [00:21:10] Meil oli 18 erinevat sihtnimis\u00f5na, nagu oleksime t\u00f5mmanud tipu 20,000 nimis\u00f5na maastikust 18 erinevas asukohas 18 erinevas maastikus. Need nimis\u00f5nad olid teadlikult ebatavalised, nagu fratricide, shoehorn, sarcoma, kartograafia jne. Siis viisime l\u00e4bi katseid, mis h\u00f5lmasid mitmeid tingimusi, kus inimesed olid \u00fcksi, p\u00fc\u00fcdes maastikus navigeerida, kus inimesed olid gruppides, t\u00f6\u00f6tades koos, et navigeerida maastikus, v\u00f5i kus inimesed olid gruppides, kuid seal oli ka m\u00f5ned robotid, mis \u00fcritasid aidata neil olla loovad. Robotid t\u00f6\u00f6tasid, sest nad said edastada teavet \u00fche v\u00f5rgu piirkonna vahel, suheldes omavahel. N\u00e4iteks sai robot number kaks edastada s\u00f5na taevas v\u00f5i auto robot number \u00fcks. Siin on v\u00f5rgu n\u00e4ide.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Me laseme inimesed sisse. Ruudukesed on robotid. Ja sellel robotil on neli interaktsiooni ja sellel robotil on, ma ei tea, kuus v\u00f5i seitse interaktsiooni. Inimesed alguses hakkavad arvama. [00:22:12] Neil ei ole \u00fcldse alust arvamiseks m\u00e4ngu esimeses voorus. Nad arvavad taevas, auto, k\u00fc\u00fclik, rot, koer, kass, laud. Nagu kui ma k\u00fcsiksin teilt, valige nimis\u00f5na arvamiseks, siis te arvaksite maja v\u00f5i p\u00e4ike v\u00f5i kuu v\u00f5i kass v\u00f5i koer v\u00f5i m\u00f5ni v\u00e4ike t\u00fc\u00fcpiline nimis\u00f5na. Ja n\u00fc\u00fcd \u00f6eldakse neile punktiv\u00e4\u00e4rtus, nagu kui sarnane on s\u00f5na rot, koer, kass, laud ja nii edasi sarcomaga. Ja neile \u00f6eldakse nende nimis\u00f5nade punktiv\u00e4\u00e4rtus sihtnimis\u00f5na, mis on sarcoma, suhtes. Ja siis need punktiv\u00e4\u00e4rtused kuulutatakse neile v\u00e4lja. Ja siis see robot saab vaadata inimeste \u00fcmber olevaid punktiv\u00e4\u00e4rtusi ja edastada kas juhusliku valiku sellele robotile v\u00f5i k\u00f5rgeima v\u00f5i madalaima punktiv\u00e4\u00e4rtuse, teatud m\u00f5ttes teabe levitamine \u00fche inimr\u00fchma regiooni probleemide lahendamisest teise regiooni. Niisiis, vaatame m\u00f5ningaid n\u00e4iteid, et seda selgitada, sest see v\u00f5ib olla raske m\u00f5ista. Inimesed m\u00e4ngisid seda m\u00e4ngu umbes 25 vooru. Ja siin on kosinus-sarnasus sihtnimis\u00f5naga, milleks on s\u00f5na fratricide. Okei, nii et neid on 20,000 nimis\u00f5na. [00:23:13] Fratricide on 20,000 punkti. Ja teistel s\u00f5nadel on teised punktid. Ja siin on \u00fcksik inimene, inimene \u00fcksi, kes arvab. Nii et tema esimene arvamine on bit. Ja talle \u00f6eldakse, kui sarnane on s\u00f5na bit fratricide'iga. Ja siis on tema j\u00e4rgmiseks arvamiseks s\u00fcnnitus. Ja nad saavad suure h\u00fcppe kosinus-sarnasuses, sest v\u00f5ite ette kujutada, et s\u00f5na s\u00fcnnitus on l\u00e4hemal s\u00f5nale fratricide kui s\u00f5na bit. Okei? Siis nad arvavad. Nad proovivad raha. See on halvem. Siis nad proovivad ahvi. See on veel halvem. Nad kontrollivad. Nad teevad sanity kontrolli. Nad proovivad s\u00fcnnitust. See h\u00fcppab j\u00e4lle \u00fcles. Siis nad proovivad beebit. See ei ole halb arvamine. S\u00fcnnitus beebi suhtes. Aga beebi viib nad fratricide'st kaugemale. Ja siis daam ja nii edasi. Ja nad navigeerivad. Ja nad arvavad. Ja nad arvavad. Ja nad ei saavuta fratricide'ile l\u00e4henemist l\u00f5puks. N\u00fc\u00fcd on teises olukorras meil r\u00fchm inimesi, kuid mitte roboteid. Ja n\u00fc\u00fcd saavad inimesed, lisaks oma arvamiste tegemisele, n\u00e4ha nende \u00fcmber olevate inimeste arvamisi. Ja ehitada teiste ideede peale. Okei? Loodud. Nagu koos kalastuspuu valmistamine. [00:24:13] Nii et see inimene, tema esimene arvamine on koer. Aga tema j\u00e4rgmine arvamine on kilp. Saate n\u00e4ha, et kilp on l\u00e4hemal fratricide'ile kui koer. Ja see inimene arvab ja arvab ning saab sisendit oma naabritelt. Ja l\u00f5puks, ta l\u00e4heneb ja l\u00e4heneb. Ta j\u00f5uab s\u00f5nani vaenlane. Okei? Tegelikult oli s\u00f5dur tema parim arvamine. Tal oli selle trajektoori jooksul k\u00f5rgeim punktiv\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuidas botide lisamine siis oluline oli? See n\u00e4itab taas tulemuste kokkuv\u00f5tet. X-teljel on ring, Y-teljel on keskmine kosinuse sarnasus selles h\u00fcperdimensioonilises vektoriruumis, mis on m\u00f5\u00f5de grupi sooritusele. Ja siin on grupp inimesi, kes tegutseb ja arvab \u00fcksinda. Niisiis, need inimesed, kes arvavad omapead, ei tee v\u00e4ga h\u00e4sti, eks? Nad, nad, teate k\u00fcll, see on lihtsalt juhus, kas nad suudavad kuidagi, v\u00f5i, teate, mingi loomulik v\u00f5ime iga\u00fches. Nad saavad ajaga pisut paremini, l\u00e4henevad t\u00f5ele. K\u00f5ik grupid saavutavad paremad tulemused kui \u00fcksikud. See on vana t\u00f5de, mis on teada. Inimeste grupp on loovam kui samas suuruses set \u00fcksi tegutsejatest. Kuid see, mida me leiame, on, et kui me lisame k\u00f5ige sarnasema boti, bot, mis vaatab oma naabreid, [00:25:17] ja leiab, mis on nende kohalik konsensus, et siin? Minu inimesed arvavad, et see on hea s\u00f5na. Ja siis edastab selle botile, mis on v\u00f5rgu kauges osas. See bot parandas oluliselt selle inimgrupi sooritust, et teha avastus. Peaks olema v\u00f5imalik ette kujutada, kuidas see v\u00f5iks t\u00f6\u00f6tada inseneride grupis v\u00f5i muus teadmus t\u00f6\u00f6jate grupis. Kuidas, nagu saate teadmisi t\u00f5husalt jagada, v\u00e4ltides grupim\u00f5tlemist ja soodustades loovust, luues bote, mis aitavad inimestel end aidata. Bot siin ei oma aju. See ei paku ise ideid. See aitab lihtsalt inimestel ideid omavahel jagada.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii et lihtsad tehisintellekti agentid, kelle k\u00e4itumine on t\u00f5lgendatav, suudavad suurendada loova avastamise v\u00f5imet inimgruppides, jagades ideid, mille \u00fcmber on kohalik konsensus grupi \u00fches osas kaugel oleva grupi inimestega. Ja tulemuseks on see, et grupp suudab paremini t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00fc\u00fcd oleme hakanud katsetama ka f\u00fc\u00fcsiliste s\u00fcsteemidega. Oleme lisanud humanoidseid ja mittehumanoide roboteid [00:26:19], kes on varustatud lihtsa tehisintellektiga, et aidata inimestel omavahel t\u00f6\u00f6tada, aidates neil \u00fcletada h\u00f5\u00f5rdumist v\u00f5i koost\u00f6\u00f6 puudumist oma interaktsioonides. \u00dcks minu lemmikn\u00e4iteid sellest on katse, mille tegin oma endise magistrandi Maggie Traegeriga, kes on taga ja n\u00fc\u00fcd on Notre Dame'i assistentprofessor. Selles eksperimendis v\u00f5tsime kolm reaalset inimest, kes tulid laborisse, ja humanoidse roboti. Kujundasime v\u00e4ikese m\u00e4ngu, v\u00e4ikese raudteeraja m\u00e4ngu, mida m\u00e4ngitakse tahvelarvutil, ja sellel inimeste ja roboti grupil oli \u00fclesanne panna raudteed punktist A punkti B, nagu v\u00e4ikesed Thomas the Tank Engine raudteed. Siis andsime neile m\u00f5ned t\u00fckid, mille nad v\u00f5isid tahvelarvutil valida, nagu sirged t\u00fckid ja k\u00f5verad t\u00fckid. Kuid me korraldasime aeg-ajalt, kuigi n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu seal oleks t\u00fckkide segu ja et p\u00f5him\u00f5tteliselt peaksid nad suutma minna punktist A punkti B, et nad ei saaks haiguse t\u00f5ttu \u00f5igel hulgal k\u00f5veraid, et lubada neil punktist A punkti B j\u00f5uda. [00:27:21] Seega ei saanud nad seda teha. Nad ei saanud probleemi lahendada, sellest teadmata. Okei? Seega esimesena v\u00f5ttis iga inimene vahepeal oma k\u00e4igu ja pani raudteet\u00fcki, siis j\u00e4rgmine inimene ja j\u00e4rgmine inimene. Nad t\u00f6\u00f6tavad koos, et \u00fchendada punkt A punktiga B oma tahvelarvutites.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ja mida me selle eksperimendi k\u00e4igus tegime, oli see, et me manipuleerisime ning nad m\u00e4ngisid 30 vooru seda m\u00e4ngu selles virtuaalses maailmas, ja meil oli 51 gruppi, me muutsime robotite vestlusstile, eriti kas robot v\u00e4ljendas haavatavust, tunnistades viga. Nii et robot \u00fctles, tead, ma tegin vea. V\u00f5i kas robot \u00fctles isade nalju. Ma eeldan, et k\u00f5ik teavad, mis on isade naljad. H\u00e4sti. Nii et meil oli ka robot, kes \u00fctles, muide, see on kultuuriline universaal, nagu antropoloogid Amazonase d\u017eunglis on uurinud p\u00f5lisrahvaid ja seal ka isad r\u00e4\u00e4givad isade nalju. Ja lapsed on nagu, ma ei suuda uskuda, et isa lollid naljad. Aga igatahes, ja tegelikult on teooria selle kohta, mida isade naljad on m\u00f5eldud laste tugevdamiseks mingil moel. See on teooria. Aga igatahes, see on t\u00e4iesti teine nihe. Igatahes, meie robotid r\u00e4\u00e4kisid isade nalju v\u00f5i v\u00e4ljendasid haavatavust. [00:28:21] Ja mis meid huvitas, oli see, kas robotite k\u00f5ne muutmine suudab mitte ainult m\u00f5jutada seda, kuidas inimesed suhelda robotitega, vaid ka seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Ja veelkord, see pakub v\u00f5imalust modifitseerida sotsiaalseid interaktsioone, tutvustades kunstlikke agente h\u00fcbriids\u00fcsteemides, mis \u00fchendavad inimesi ja masinaid.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii et siin on v\u00e4ike n\u00e4ide, oh, ja ma ei r\u00e4\u00e4kinud sulle tulemustest. Siin on, siin on, kui meil on, nii et need, nende joonte paksus, seadsime videokaamerad \u00fcles, et j\u00e4lgida, kes r\u00e4\u00e4gib kellega ja kui palju nad r\u00e4\u00e4givad. Ja nende joonte paksus n\u00e4itab, kui palju teine isik r\u00e4\u00e4gib esimesest ja nii edasi. Nii et esimene isik ei r\u00e4\u00e4gi robotiga v\u00e4ga palju. See on \u00f5huke joon. Ja kui sul oli neutraalne robot, saad sa sellise mustri. Kuid kui sul oli haavatav robot, k\u00f5ik need jooned paksenevad ja saavad v\u00f5rdsed. Niisiis, me avastasime, et haavatav robot suurendas inimeste vahelise k\u00f5ne v\u00f5rdsust, suurendas inimeste k\u00f5ne mahtu ning tegelikult, eraldi tulemustes, [00:29:22] suurendas inimeste rahulolu sellises keskkonnas.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ja siin on lihtsalt \u00fcks klipp kahest erinevast voorust, mis illustreerib, et robot r\u00e4\u00e4gib k\u00f5igepealt neutraalses viisis, passiivses h\u00e4\u00e4les, mis ei m\u00f5juta palju inimeste suhtlemist. robot \u00fctleb, v\u00e4ga Reagan-esque viisil, et viga tehti.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aga j\u00e4rgmises voorus \u00fctleb robot, et ma tegin vea. Ja sa saad lihtsalt vaadata, mis siin juhtub. Vaatame, kas saame selle t\u00f6\u00f6le. (25 sekundi pausi) Nii et paljude, paljude k\u00fcmnete k\u00e4ivituste jooksul, see on selline muster, mida me leiame. Nii et lihtne manipulatsioon, lihtne manipulatsioon roboti k\u00f5ne mustris muudab seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. [00:30:25] Ja ma arvan, et ei ole keeruline ette kujutada, kuidas kogu meie chatboti ja k\u00f5ige muu kujundamise viis v\u00f5iks m\u00f5jutada mitte ainult seda Alexa n\u00e4idet, mille ma sulle alguses t\u00f5in, kuidas me \u00fcksteisega suhtleme. Inimesed n\u00e4ivad usaldavat \u00fcksteist rohkem ja saavat selles olukorras rohkem l\u00f5butseda.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00fc\u00fcd on siin veel, ja ma arvan, et see on viimane katse, mille ma teile n\u00e4itan, ja siis ma l\u00f5petan, veel \u00fche katsega, kus me arendasime v\u00e4lja uue k\u00fcberf\u00fc\u00fcsilise platvormi, et testida selliseid sotsiaalseid ja t\u00f5eliselt eetilisi efekte lihtsate tehisintellekti t\u00fc\u00fcpide puhul. Kuna arvestades kollektiivse tegutsemise probleemide loomust, v\u00f5ib tehisintellekti kaasamine inimgruppides paradoksaalselt ja mitteintentionaalselt r\u00f5hutada olemasolevaid kasulikke sotsiaalseid norme inimeste seas, nagu n\u00e4iteks koost\u00f6\u00f6 ja altruism, mille meil on evolutsiooniliselt v\u00e4lja arendatud. Nii et meil on sadu tuhandeid aastaid looduse valikut, mis t\u00f6\u00f6tab meie nimel, et muuta meid v\u00f5imekamaks kollektiivsete tegutsemise probleemide lahendamisel. Nii et k\u00fcsimus on, kui me delegeerime osa sellest agentuurist masinatele, kas me kaotame v\u00f5ime t\u00f6\u00f6tada koos nende probleemide lahendamiseks? [00:31:32] Kas me hakkame nendele masinatele toetuma, ja nii degradesime meie sisemise v\u00f5ime koost\u00f6\u00f6ks ja koordineerimiseks ja loomiseks ning nii edasi? Nii et selles eksperimentis, tehes koost\u00f6\u00f6d Hiro Shiratoga CMU-s, teise minu endise magistrandi, ehitasime platvormi, mis h\u00f5lmas kahte v\u00e4ikest Raspberry Pi poolt varustatud mehaanilist s\u00f5idukit, ja me \u00fchendasime selle programmiga, mis v\u00f5imaldab meil korraldada veebikatsed laialdaselt. Nii et inimesed olid oma kodudes, ja neile anti \u00fcks nendest autodest, ja nad juhtisid neid autosid \u00fcksteise suunas.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ja me lasime neid m\u00e4ngida kana m\u00e4ngu. Kana m\u00e4ngus, nagu teate, on see, et kes j\u00f5uab teisele poole kiiremini, see v\u00f5idab. Seega on teil stiimul mitte alistuda teisele. Kuid kui kumbki teist ei alistu, siis kukute kokku ja saate m\u00f5lemad halvimad tulemused. Nii et mida inimesed sellises olukorras teeksid, kui m\u00e4ngitakse korduvat kana m\u00e4ngu, siis \u00f5piksite kiiresti vahelduma. Seekord on teie kord otse edasi minna, mina t\u00f5mban k\u00f5rvale ja lasen teil minna, aga j\u00e4rgmisel korral t\u00f5mbate teie k\u00f5rvale ja lasete mul otse edasi minna. [00:32:35] Kui oleme isekad, siis j\u00e4tkame lihtsalt \u00fcksteisega kokku p\u00f5rkamist, nagu h\u00e4vitades \u00fcksteist kord p\u00e4rast kord, v\u00f5i rumalalt, kui m\u00f5lemad keerame \u00e4ra ja keegi ei saa otse minemise kasu. Nii et siin otsustab kollane auto k\u00f5rvale t\u00f5mbuda, sinine auto s\u00f5idab lihtsalt takistusteta edasi teisele poole.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Me kasutasime 300 osalejat ja 150 paarikest, ning nende tasustamine s\u00f5ltus sellest, kui kiiresti nad teisele poole j\u00f5udsid. Seej\u00e4rel lisasime natuke tehisintellekti. Me lisasime automaatse pidurdamise abi, kus, kui sa said l\u00e4henemishoiatusest aru ja j\u00f5udsid teise auto l\u00e4hedale, pidurdas auto ning andis sulle v\u00f5imaluse otsustada, et peaksin k\u00f5rvale t\u00f5mbama ja laskma sellel teisel inimesel l\u00e4bi, v\u00f5i vastupidi. Samuti lisasime automaatse roolis\u00fcsteemi abi, mis t\u00e4hendab, et niipea, kui auto l\u00e4henes teisele autole, k\u00f5rvaldas see end lihtsalt. Ja lisasime minimaalsete suhtlemisfunktsioonidega, kus inimesed said \u00f6elda ait\u00e4h v\u00f5i midagi s\u00e4\u00e4rast. Lihtsalt v\u00e4ga minimaalne suhtlus. Esiteks n\u00e4itasime, et automaatne pidurdamise abi, kus autod peatuvad enne kokkup\u00f5rget kindla distantsi v\u00e4ltel, suurendas inimeste altruismi. [00:33:38] See t\u00e4hendab, et andes teed teistele, nagu kollane auto siin. Nii et natukene automaatset pidurdamise abi tehisintellektiga muudab inimeste koost\u00f6\u00f6 ja \u00fcksteisega suhtlemise lihtsamaks. Lisaks, lubades inimestel suhelda, aitab veelgi enam nendevahelistele j\u00e4releandmistele automaatse pidurdamise tingimustes. Teisest k\u00fcljest, automaatne rooliabi, kus auto lihtsalt k\u00f5rvaldas end, takistas t\u00e4ielikult vastastikkuse tekkimist inimeste vahel, eelistades isego rohkem. Inimesed lihtsalt loobuvad oma moraalsest vastutusest. Nad ei vaeva end enam. Nad lasevad masinal korduvasti k\u00f5rvale keerata ja loobuvad, eks? Nii et k\u00f5ik need sisemised eetilised v\u00f5imed, mis inimestel olid, on n\u00fc\u00fcd eemaldatud rooliabi tehisintellekti lisamisega, kuid paranenud pidurdamise tingimustes. See peaks ka sind m\u00f5tlema panema. Sa peaksid m\u00f5tlema, oh mu jumal, iga pisike detail, mida me teeme, kui programmeerime neid tehisintellekti agente, v\u00f5ib inimese loomulikele kalduvustele avaldada h\u00e4id v\u00f5i halbu m\u00f5jusid.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Inimeste v\u00f5ime koost\u00f6\u00f6d teha, vahetada ja altruisitlikult tegutseda v\u00f5ib kaduda, mis viib l\u00f5puks halvematele kollektiivsetele ja individuaalsetele tulemustele. [00:34:46] Ja tegelikult v\u00f5ib AI l\u00fchidalt \u00f6eldes viia moraalse laiskuse omamoodi tekkeni. (..) Siin on veel \u00fcks l\u00f5plik n\u00e4ide p\u00fcsivast muutusest p\u00e4rast kokkupuudet AI-ga h\u00fcbriids\u00fcsteemides. Ja see on ka n\u00e4ide sellest, kuidas AI kohalolek v\u00f5ib muuta inimestevahelisi suhtlemisi, isegi p\u00e4rast seda, kui AI ei ole suhtlemistes enam osaline. Nii et 2016. aastal arendas DeepMind v\u00e4lja AlphaGo ja samal aastal m\u00e4ngis see AI agent Lee Sedoli, erakordse maailmameistri Korea alt.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vaatasin mat\u0161i. Ma ei oska Go-d m\u00e4ngida, kuid tunnustan seda kui suurep\u00e4rast m\u00e4ngu. Minu poeg m\u00e4ngib Go-d. (.) Ja ma t\u00f5siselt hoidsin p\u00f6ialt Lee Sedolile. Lee Sedol on Koreas nagu kangelane, nagu meie suurte sportlaste puhul Wheatiesi karpides ja muudes asjades. Nagu, tema n\u00e4gu on v\u00e4ikestel nuudelipakenditel ja hommikus\u00f6\u00f6gikarpidel. Nii et ma arvan, et on suurep\u00e4rane, et Koreas on selline tark nohik nagu mina, kellel on, sa tead, oluline isikuks peetakse, okei? Nii et ta on Koreas v\u00e4ga populaarne. Ja ta tuleb esimeseks m\u00e4nguks v\u00e4lja ja on liiga \u00fcleolev. [00:35:47] Ma n\u00e4en, et ta on liiga \u00fcleolev. Ja ta kaotab masinale ning siis vabandab oma f\u00e4nnide ees. Ta \u00fctleb, et olen nii kahju. Need on viis m\u00e4ngu. Parim kolm viiest v\u00f5idab. Siis m\u00e4ngib ta teise m\u00e4ngu ja kaotab j\u00e4lle. Ja n\u00fc\u00fcd ta v\u00f5tab asja t\u00f5siselt. Siis m\u00e4ngib ta kolmanda m\u00e4ngu ja kaotab. Ta on kaotanud v\u00f5istluse.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ja sa v\u00f5id n\u00e4ha publikut ning kommentaatorid imestasid masina v\u00f5imekuse \u00fcle m\u00e4ngida Go-d, tehes neid veidraid ja ilusaid k\u00e4ike, millest m\u00f5ned nad hiljem avastasid, olid m\u00e4ngitud, kuna meil on kirjed, mis ulatuvad tuhandeid aastaid tagasi Go m\u00e4ngudele, mis toimusid Hiina keisrikohtus. Ja nad leidsid, oh, minu Jumal, see on keskajast p\u00e4rit k\u00e4ik, mille masin tegi. Me ei olnud seda nii kaua n\u00e4inud.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ja siis Lisa Dahl naaseb neljandasse m\u00e4ngu ja ta v\u00f5idab. (..) Ja ma nutsin. Ma olin nii \u00f5nnelik. (..) Sest tal oli masin, tead ju, ta oli tagasi minu liigi p\u00e4rast ja ta oli selle damn masinaga v\u00f5itnud. Nagu, kangelaslikult, nagu, ma ei saanud aru, kui suur ajuv\u00f5ime oli vajalik, et Lisa Dahl seda teha. [00:36:49] Ma olin sellel hetkel ekstaatiliselt \u00f5nnelik ja niiv\u00f5rd uhke, et ta ikka proovis, isegi p\u00e4rast seda, kui ta oli m\u00e4ngu kaotanud.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00fc\u00fcd on huvitav, kui Lisa Dahl intervjueerimise ajal \u00fctles, et tema m\u00e4ngustiil muutus p\u00e4rast mat\u0161i. Nii et veel kord aitab AI inimesi endid aitama, okei? Ta muudab oma m\u00e4ngu, kuna kontakt on olemas. Ja hilisemad uurimised teiste teadlaste poolt vaatasid professionaalseid Go m\u00e4ngijaid ning uurisid otsuste kvaliteedi mediaani. Go-s on standard, kuidas hinnata, kui hea k\u00e4ik on, ja mediaaniline uuenduslikkus, kui ebatavaline k\u00e4ik on. Ja nad avastasid, et kui AlphaGo alistas 2016. aastal inimmaailma meistrid, hakkasid \u00fcle kogu maailma Go m\u00e4ngijad tegema paremaid, innovatiivsemaid k\u00e4ike, okei? Nii et k\u00f5ik inimesed, kes m\u00e4ngivad \u00fcksteisega Go-d, on muutunud, kuna AlphaGo on lisatud. AI aitab inimesi endid aitama. Nii et me j\u00e4tkame oma t\u00f6\u00f6 arendamist, et projekteerida ja lisada lihtsaid boti nende ja teiste olukordade jaoks, mis k\u00e4sitlevad sotsiaalseid dilemmasid ja kollektiivse tegevuse probleeme. [00:37:55] Me uurime, kuidas botid v\u00f5ivad m\u00f5jutada koordineerimist, koost\u00f6\u00f6d, suhtlemist, loovust, usaldust, navigeerimist, jagamist ja evakueerimist. Meie laboris ei keskendu me \u00fclikarmale AI-le, nagu LLM-id v\u00f5i AlphaGo, et asendada inimkognitiivsust, vaid pigem rumalale AI-le, et t\u00e4iendada inimestevahelist suhtlemist. Me ei p\u00fc\u00fca leiutada \u00fclikarmat AI-d, et asendada inimkognitiivsust. Me leiutame rumalat AI-d, et t\u00e4iendada inimestevahelist suhtlemist. Ja meie AI v\u00f5ib endale lubada olla rumal, sest inimesed on targad. Meie AI on nagu plaatina, mis lisatakse orgaanilise keemilise reaktsiooni. See on lihtsalt katal\u00fcsaator. K\u00f5ik, mida me vajame, on katal\u00fcsaator, et aidata grupil inimesi paremini olla.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ja loomulikult on oluline tunnustada, et vastupidine on samuti v\u00f5imalik. Sotsiaalne tehisintellekt v\u00f5ib olla kasutatud inimgruppide kahjustamiseks. Kuid meie l\u00e4henemine pakub rida muid tehnilisi ja kontseptuaalseid eeliseid. Esiteks, need lihtsad robotid on arusaadavad ja seet\u00f5ttu illustreerivad selgelt laiemat v\u00f5imu ja v\u00f5imalusi. Erinevalt LLM-idest, mis on nagu must kast ja te ei tea, mida see teeb, saan ma teile t\u00e4pselt \u00f6elda, mida meie robot teeb. [00:38:58] See on l\u00e4rmakas. See vahendab tutvusi. See edastab s\u00f5numeid just sellisel spetsiifilisel viisil. Teiseks v\u00f5ivad meie kontrollitud roboti eksperimendid anda ka \u00fclevaate, kuidas inimk\u00e4itumine v\u00f5iks samuti kasulikult muutuda. Teisis\u00f5nu, ma saan selle laborist v\u00e4lja viia ja \u00f5petada inimgrupile, kuidas teha seda, mida meie robotid tegid. \u00dchel v\u00f5i teisel viisil ei saa te lihtsalt \u00f5petada inimgruppi tegema seda, mida ChachiPT siin tegi. Me ei tea, mida ChachiPT teeb, kuid teate, mida nad teevad meie olukorras.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii et tahaksin l\u00f5petada, see on minu viimane slaid, kasutades metafoori. Kaaluge neid kahte objekti. Need m\u00f5lemad on valmistatud s\u00fcsinikust. Kui \u00fchendate s\u00fcsinikuaatomid \u00fchel viisil, saate grafiidi, mis on pehme ja tume. V\u00f5tke samad s\u00fcsinikuaatomid ja \u00fchendage need teisel viisil, saate teemandi, mis on k\u00f5va ja selge. Siin on kaks olulist intellektuaalset m\u00f5tet. Esiteks, need omadused, nagu pehmus ja pimedus ning k\u00f5vadus ja selgus, ei ole s\u00fcsinikuaatomite omadused. Need on s\u00fcsinikuaatomite kogumi omadused. Ja teiseks, millised omadused teil on, s\u00f5ltub sellest, kuidas te s\u00fcsinikuaatomid omavahel \u00fchendate. V\u00f5tke samad s\u00fcsinikuaatomid ja \u00fchendage need \u00fchel viisil, saate \u00fche omaduste komplekti. [00:40:01] \u00dchendage need teisel viisil, saate t\u00e4iesti erineva omaduste komplekti. Samamoodi m\u00f5jutavad meie\u00fchenduste iseloom meie sotsiaalsete gruppide omadusi. Just sidemed inimeste vahel v\u00f5ivad muuta kogu suuremaks kui selle osade summa. Uued omadused, nagu koost\u00f6\u00f6 ja v\u00e4givald, uuenduslikkus ja tootlikkus, usaldus ja usaldamatus, t\u00f5de ja vale, rikkus ja vaesus, tervis ja \u00f5nn, v\u00f5ivad tekkida ja levida sidemete t\u00f5ttu, inimestevaheliste linkide t\u00f5ttu, mitte tingimata ainult nende inimeste t\u00f5ttu. Tegelikult s\u00f5ltub meie kogemus maailmast meie \u00fcmber olevate v\u00f5rkude struktuurist ja funktsioonist, l\u00e4hedal ja kaugel. Ja meie liik arenes nii, et see oleks t\u00f5si. Ja ei tohiks meid \u00fcllatada, et reageerime AI-le meie seas. Ait\u00e4h teile v\u00e4ga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nicholas Christakis: [00:00:05] Olgu, nii et inimesed on sotsiaalsete v\u00f5rkude sisse Embedid ja need v\u00f5rgud obey v\u00e4ga erilised matemaatilised, bioloogilised ja sotsiaalsed printsiibid. Ja \u00fcha enam lisame me tehisintellekti kujul veebiteenuseid ja f\u00fc\u00fcsilisi roboteid meie keskel, kes suhtlevad meiega nagu nad oleksid sotsiaalsed \u00fcksused. Ja need t\u00fc\u00fcbid, keda me meie s\u00fcsteemidesse lisame, ulatuvad juhiabiga autodest&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[472],"tags":[],"class_list":["post-3322","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kultuur-ja-haridus"],"taxonomy_info":{"category":[{"value":472,"label":"Kultuur &amp; Haridus"}]},"featured_image_src_large":false,"author_info":{"display_name":"BoltAdmin","author_link":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/author\/boltadmin\/"},"comment_info":"","category_info":[{"term_id":472,"name":"Kultuur &amp; Haridus","slug":"kultuur-ja-haridus","term_group":0,"term_taxonomy_id":472,"taxonomy":"category","description":"keel, ajalugu, haridus, meedia kirjaoskus, kultuurivahetus, \u00fclikoolid, algatused, avalik filosoofia, identiteet ja kodaniku\u00f5igus","parent":0,"count":2,"filter":"raw","cat_ID":472,"category_count":2,"category_description":"keel, ajalugu, haridus, meedia kirjaoskus, kultuurivahetus, \u00fclikoolid, algatused, avalik filosoofia, identiteet ja kodaniku\u00f5igus","cat_name":"Kultuur &amp; Haridus","category_nicename":"kultuur-ja-haridus","category_parent":0}],"tag_info":false,"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3322"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3322\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/bolteuropa.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}